Friday, July 29, 2016

Usul põhinevad moraalinormid, kui valealtruism


Antud teksti puhul tuleb esimese asjana tuua altruismi deffinitsiooni. Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset kasu taotlemata.

Esimeseks alustõeks on siin võetud vaatepunkt, et igasuguse moraalinormi omaksvõtmine võtab meilt vabaduse käituda selle moraalinormiga vastuolus.

Teiseks alustõeks on siin tekstis võetud fakt, et asjade tõelevastavuse tõenäosus on täpselt nii suur, kui palju on teda välistavaid faktoreid loogiliselt ümber lükatud. Teooriad lähenevad faktistaatusele läbi ratsionaalse kaalutluse.

Sellest tulenevalt ei saa olla puhtalt vaid usul põhinevad veendumused faktid, vaid nad on ratsionaalsel kaalutlusel kõigest teooriad, ning nende tõenäosus olla faktuaalselt korrektne on teadmata.

Lisades sellele epistemoloogilisele teooriale juurde moraali, saame tuletada, et ainult usul põhinevad moraalinormid on faktuaalselt korrektsed ainult läbi juhuse.

Samas tuleb tõdeda, et indiviidid, kes on endale omaks võtnud usul põhineva moraalinormi usuvad, et andes ära oma vabadust võttes omaks see moraalinorm, teevad midagi kasulikku suurema ja parema eesmärgi nimel.

Reaalsuses on nende poolt omaks võetud käitumisnormid ja moraal laiemale ringile kasulik ainult läbi juhuse ning sellest tulenevalt on nad ebavajalikult vähendanud enda vabadusi. Nende nägemus, et nende moraal omab altruistlikku efekti ei vasta ilmselt tõele.

No comments:

Post a Comment